Näita, jutusta ja tee. Arvamismängust piparkoogini.
Toronto eesti kooli lapsed said koos olla ekraanipildil viimast korda sel ettearvamatul 2020. aastal.
Õpetaja Eve Järve luges lastega lugu Lottest, kel ei olnud kuuske kodus. Lugu oli õnneliku lõpuga, sest Lotte sai kuuse, mis oli veoauto kastist maha kukkunud just tema maja juures. Ka talvelauluke otsis talvemärke –suuri valgeid lumehelbeid.
Samal ajal peas jõulumüts luges õpetaja Erika Kessa koos klassiga juttu ja noored tegid harjutusi.
Viimasel kooliõhtul olid õpetaja Heli Vanaselja 1.-3.liitklassi õpilased kenasti jõululike kaunistustega ekraanil: Helil jõulusarved peas juukseid hoidmas, Eerikul, Hendrikul jõulumehe mütsid peas, Petral päkapikumüts, Julial kuusk taustaks säramas. Lilja peakate tundus pingviininäo moodi (võin ka eksida!). Oskaril oli lahe kuju kaaslaseks- valge täispuhutud punase mütsilotuga jääkaru valgus seespoolt säramas.
Koolitund algas õpetaja küsitlusega ,, Mida sa tegid?’’. Lapsed jutustasid lühidalt oma tegevustest. Julia oli kirjutanud kaarte klassikaaslastele. Olin sai kena jõulupuu koju. Hendrik mängis jalgpalli sõpradega.
Nüüd oli aeg teha vestlust ,, Näita ja jutusta’’. Oliver rääkis, kuidas ta tegi ise jäätisepulkadest ja punasest kleeplindist kirvekese. Oliver näitas oma robotmänguasja.
Põnevusega oodati arvamismängu ,,Arva ära, mis see on ?’’.
Heli valmistas ette www.kahoot.it abil eestikeelse piltmõistatuse. Tuli valida pildil olevale asjale, tegevusele õige sõna valede hulgast ja vajutada arvutiklahvile. Valikuid oli alati neli. Kas need olid kindad, kingad, kellad või kombud? Kas see oli jõulusokk, jõuluvana, jõulukott, jõulukink?
Pärast viieminutilist puhkepausi tulid õpilased tagasi arvuti juurde. Piparkoogimehike ootas paberist väljalõikamist ja muidugi kaunistamist. Lilja pani kolm nööpi magusa kuue ette. Õpetaja ise tegi naljanäo piparkoogile. Avani joonistas juurde rohe- puna-valge kommikepikese. Pandi paika mehikese nina, suu ja kätte kingikotid.
Vahepeal tuli õpetajal tantsuisu ja nii nad kõik keerutasid ennast muusika saatel. Äkitselt muusikapala katkes: see oli peatu ja ära liiguta tants, jäätumismäng ( otsetõlkes). Laulu ,,Pagari piparkook’’( E.Tamberg/ E.Esop) viis voolas ja siis muusika seiskus ning ka lapsed seisatasid oma toas ekraani ees. Oli hetk vaikust ja siis jälle kilkamist!
Lõpuks saadi piparkoogikuju valmis ja lapsed näitasid oma valmistoodangut ekraanil. Laulu ,,Piparkoogipoisid’’ ( V.Lipand/ H.Mänd) saatel said kõik koos oma valmistatud mehikesega tantsida.
Me kolmekesi tuleme
Präänikutemaalt,
meil jalas püksid magusad,
kuub on magus ka!
—
Me usume, et kindlasti
rõõmustame teid,
kuid piparkoogist kitsekest
pole kaasas meil.
Ei viitsinud veel tõusta ta
ahjuplaadi pealt,
kuid tervitusi palavaid
saadab teile sealt.
Põikan korraks uudistelehele. Mulle meeldivad lastekirjaniku Heljo Männi luuletused. Armastatud lauluks kujunes pühade ajal ( nääride ajal) just H. Männi luulesõnadel viisistatud ,,Kolmekesi tuleme Präänikute maalt’’. Heljo Mänd tegutses 60aastat kirjaniku, luuletaja ja tõlkijana. Tema koostatud Karu-aabitsast alustasid paljud mudilased lugemist. Ta kirjutas üle 100 raamatu, ikka vana trükimasinaga, mitte nagu uudsel ajal arvutiga. Heljo Mänd lahkus igaviku teele 94 aastaselt 6. detsembril k.a.
Õpetaja Heli palus lastel panna ka piparkoogimehikesele nimi. Lapsed panid ingliskeelseid nimesid, nagu Mr.Ginger, Mr.Cool, DJ. Eestikeelse nimena pakuti Pipar ja õpetaja tehtud piparkoogikuju sai nimeks Heli2.
Poolteist tundi möödusid ruttu, sest õpetaja Helil oli mitmekesist tegevust lastele.
Ettevalmistused pühadeks olid saanud hoo sisse.
Piparkoogipoiste laulu ümisedes Eda Oja