Kas tantsime jenkat? Ei, ikka kaera-jaani!

Toronto eesti kooli tunnis on 1 päev enne Eesti Vabariigi sünnipäeva  olulisteks sõnadeks  rahvuslind, rahvuslill, rahvuspuu ja teised Eestiga seotud sümbolid, nagu vapp, lipp. Nii ka hümni laulmine video saatel, aupaklikult püsti seistes. Erika Kessa klassi õpilastel on hümni sõnad peas ja lauldakse vabalt ning kindalt. Eelmistel aastatel olime koos  Eesti Maja saalis ja tundsime ennast ühtse kooliperena, esinedes ja lauldes laule Eestimaast.  

Kuigi koolinoored ei näinud , mida teised klassid tegid, oli kõigil kavas vaadata videoklippi. Eesti Vabariigi 100.juubeli auks kogunesid 2018.a.veebruaris Toronto eesti kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad uisutama Toronto City Halli uisuväljakule. Koos lauldi eesti kooli Peeter Kopvillemi motolaulu,, Eesti, mu isamaa”. Marcus Kolga jäädvustas esinemise videole ja videokaart saadeti Eestisse kolmele asutusele: presidendikantseleisse, haridusministeeriumisse ja Eesti Instituuti kingituseks Eestile.

Piilusin Eve Järve klassi. Lapsed mängisid arvutil Kahoot! mängu- küsimustele vastamine ja õige vastuse valimine 12 sekundi jooksul. Raskeimaks küsimuseks oli eesti rahvuspuu ja -kivi valimine. Lastel oli mitmeid Eesti esemeid õpetajale ja kaaslastele näidata. Veral oli rahvariideseelik seljas ja käes rahvarõivas nukk. Ka Kaja näitas oma eesti nukku. Hannal oli seljas eesti triipudega kampsun, Hillevil oli eesti sõlg, Siena kandis peas eesti vapiga talvemütsi. Kaial olid kaaslaseks eesti raamatud. Ka õpetaja Evel oli laual Eesti lipp ja lipuvärvides ning vapiga sall kaelas.

Lapsed soovisid Eesti Vabariigile palju õnne ja tervist, eemale koroonaviirusest, head haridust ja toredaid õpetajaid ja igaühel oleks oma kodu olemas.

Sama klass jätkas õpetaja Elin Marley juhtimisel. Kuna tavaliselt oleks olnud rohkem loodustund, siis seekord oli rahvatants loodusega. Elin valis karutantsu, konnatantsu, naljapolka ja lisatantsuks korrati kaerajaani rahvatantsu. Kaer-jaan on eesti rahvalul, mille järgi tantsitakse kaerajaani. “Kaera-Jaanile” nime andnud mees oli sepp Jaan Matson (18581921), hüüdnimega Kaera-Jaan. Temaga juhtus  Ahja mõisas tüdrukuid passides mingi koomiline vahejuhtum, millest sepitseti pilkelaul algusridadega “Ai Kaara-Jaan, Kaara-Jaan, ai karga välla kaema”.

Kaera-Jaan, oi Kaera-Jaan,
oi karga välja kaema!
Kas on kesvad keerulised,
kaerad katsa kandilised!

Niimoodi eesti kool kargas ja hüppas Eesti auks juubeldades.Võttis võhmale küll! Eriit peale lisatantsu!

Meie oleme koos ,,ühes mullis’’ Eestiga!

Huvi, edu ja suhtlust uuteks eesti kooli tundideks soovides

Eda Oja

02-23